76.

ÕIE OSAD

1  õiepõhi
2  tupplehed
3  kroonlehed
4  tolmukad
5  emakas
Õis kinnitub õieraole

KROONLEHT
ülemine, laiem osa on NAASTUKE

kroonlehe alumine, kitsam osa on PINNUKE

LISAKROON

77.

lisakrooni moodustavad kroonlehe pinnukese ja naastukese piiril arenevad püstised väljakasved

---

LIITLEHINE KROON

78.

Kroonlehed kokku kasvanud, kroonlehtede ülemised vabad osad on krooni tipmed. 
Krooniputk - kroonlehtede alumine, kokkukasvanud osa

---

LAHKLEHINE KROON

79.

Kroonlehed pole kokku kasvanud





sinilill

---

LIITLEHINE TUPP tekib, kui tupplehed küljetsi omavahel kokku kasvavad



LAHKLEHISE TUPE korral pole tupplehed omavahel kokku kasvanud

Välistupp - tupplehti kaks ringi, välimised on väiksemad, asuvad suuremate vahekohtades

80.

kevadmaran

---

ÕIE NEEL

81.

koht, kus liitlehise õiekrooni alumine, putkjas osa läheb üle ülemiseks, laienevaks osaks e. serviseks

---

MÜHKSOOMUSED

82.

õõnsad puhetised õiekrooni neelus, sageli sellest erinevalt värvunud


kollased mühksoomused meelespea õieneelus

---

EMAKA EHITUS

83.

                    

sigimikus on seemnealgmed, millest peale viljastamist arenevad seemned
                           
vili tekib sigimikust

---

TOLMUKA EHITUS

84.

          

tolmukapeas asuvad tolmuterad, mille sees on isassugurakud

---

POLLIINIUM

85.

kokku kleepunud tolmuterade kogumik käpalistel

---

POLLIINIUM

86.

polliiniumid on kleepunud mesilase seljale ja viiakse nii teise õide

---

SIGIMIKU ASEND

87.

---

I  ülemine sigimik - õiepõhi kumer, kõik teised õieosad kinnituvad sigimikust allpool

II  keskmine sigimik - õiepõhi kausjalt nõgus, sigimik kinnitub selle keskele, teised õieosad kinnituvad õiepõhja servale, sigimik pole õiepõhjaga kokku kasvanud

III  alumine sigimik - laienenud õiepõhi ja sellega kokku kasvanud sigimik, teised õieosad kinnituvad sigimikust kõrgemale

ÕITE SUGU
Kahesuguline ehk hermafrodiitne õis - õies on olemas emakad ja tolmukad
Ühesuguline õis - õies on kas ainult tolmukad (isasõis) või ainult emakad
 (emasõis)
Kahekojaline taim - sama taime peal olemas nii emakate kui tolmukatega õied

Ühekojaline taim - ühel taimel olemas kas emakate või tolmuktega õied

Kolmekojaline taim - mõne sama liigi taime õites nii emakad kui tolmukad, mõnel kas ainult tolmukad või ainult emakad

ÕIEKATE - kas tupplehtedest ja kroonlehtedest (kaheli õiekate) või ainult ühetaolistest, kroon- või tupplehetaolistest kattelehtedest (lihtne õiekate e. perigoon) koosnev tolmukaid ja emakaid ümbritsev õieosa

KAHELI ÕIEKATE - olemas tupplehed (rohelised) ja kroonlehed (värvilised)

88.

maasikas

---

LIHTNE ÕIEKATE e. perigoon- õiekattelehed ühesugused, enamasti värvilised

89.

tulp

---