õisikupõhja katavad väljast rohelised üldkatise lehed
Korvõisikud võivadolla ka ainult putkõitega
117.
soolikarohi
või ainult keelõitega
118.
harilik sigur
SARIKAS (lihtsarikas)
119.
õisik, mille peatelje tippu kinnituvad kiirjalt ühepikkuste raagudega õied
120.
luigelill
LIITSARIKAS
121.
liitõisik, mille pearao tippu kinnituvad kiirjalt asestsevad ühepikkuste raagudega sarikjad osaõisikud (lihtsarikad). Osaõisikute alusel võivad olla katise lehed
122.
katise lehed
123.
sarika alusel katise lehed olemas
124.
sarika alusel katise lehti pole
KÄNNAS
125.
õisik, mille õieraod algavad erinevalt kõrguselt, kuid ulatuvad ühele ja samale kõrgusele
126.
harilik raudrohi
EBASARIKAS
127.
õisik, mille pearaag lõpeb õiega, millest allpool areneb kaks külgharu, mis lõpevad õitega, viimastest allpool moodustub jälle kaks külgharu, mis omakorda samal viisil harunevad
128.
metstähthein
KOBAR
129.
Õisiku peateljele kinnituvad õied on pikemate või lühemate raagudega
harilik toomingas
NUTT
130.
Õisiku lühikesele laienenud peateljele kinnitub palju raotuid või väga lühiraolisi õisi
mägiristik
PÖÖRIS
131.
liitõisik, mille külgharud kannavad kobarataolisi osaõisikuid
kõrreliste puhul tähendab see, et peatelje sõlmekohtadesse kinnituvad harud, mis kannavad raolisi pähikuid
TÄHK
132.
piklik õisik, mille peateljele kinnituvad raotud õied või pähikud
133.
URB
134.
nõrga rippuva või painduva peateljega õisik, millele kinnituvad raotud õied
lepa isasurvad
135.
sageli on isas- ja emasõied koondunud eraldi urbadesse
lepa emasurvad
136.
sarapuu isasurvad
137.
sarapuu emasõisik pungast väljaturritavate punaste emakasuudmetega
TSÜAATIUM
138.
Eriline õisikutüüp piimalillelistel, mis meenutab üksikut õit. Keskel üks emasõis, mis on ümbritsetud väikeste isasõitega ja kaetud ühiste kattelehtedega
TÕLVIK
139.
Õisik, mille lihakale jämenenud teljele kinnituvad raotud õied
soovõhk
tõlvõisiku alusel valge kandeleht
SIGISIBUL
140.
õisikus või varre küljes arenev väike sibul, millest soodsates kasvutingimustes areneb uus taim