Kolmetine õis 100.
Kõiki õieosi kolm või kolmekordne arv kõõlusleht |
Neljatine õis 101.
Kõiki õieosi neli või neljakordne arv põldrõigas |
Viietine õis 102.
Kõiki õieosi viis või viiekordne arv
muulukas |
Täidisõis 103.
Õis, kus kroonlehti on tavalisest rohkem, enamasti on need muundunud tolmukad ja emakad, seega täidisõied sageli seemneid ei moodusta, st on steriilsed
|
KIIRJAS e. KORRAPÄRANE e. AKTINOMORFNE ÕIS
104.
Korrapäraselt asetunud õieosadega õis, mida saab kahe või rohkema lõikepinnaga jagada sümmeetrilisteks osadeks
roomav tulikas
roomav tulikas
SÜGOMORFNE ÕIS
105.
Õis, mida saab ainult ühe lõikepinnaga jagada kaheks sümmeetriliseks pooleks
harilik murtudsüda
harilik murtudsüda
HUULJAS ÕIS 106.
Sügomorfne kroon on kokku kasvanud viiest kroonlehest: ülahuul kahest, alahuul kolmest. Ülahuul ulatub kiiverjalt ettepoole, kaitstes tolmukaid ja emakat.
Tupp liitlehine, viie terava tipmega |
 107.
mets-nõianõges |
LIBLIKJAS ÕIS
108.
Sügomorfne õis, mille kroon koosneb ühest ülemisest laiemast kroonlehest, PURJEST, kahest külgmisest TIIVAST ja kahest alumisest, mis on kokkukasvanud LAEVUKESEKS.
Tupp liitlehine, viie tipmega
KIIVERJAS ÕIS 109.
Kiivritaoliselt kumerdunud krooniga õis sinine käoking |
|
LEHTERJAS ÕIS 112.
Liitlehise krooniga õis, mille krooni alumine osa aheneb õiepõhja suunas ühtlaselt, lehterjalt
ogaõun |
KELLUKJAS ÕIS 113.
Liitlehise krooniga õis, mille alumine osa on avar, ümar
Tupp liitlehine ümaralehine kellukas |
RATASJAS ÕIS
114.
Korrapärane liitlehise krooniga õis, mille krooni alumine osa moodustab lühikese putke, ülemine osa laiub aga lamedalt ühes tasapinnas
meelespea
meelespea
